NO99 Põhuteater: Hirvekütt

Olgugi, et Teater NO99 põhimõtteks on algusest peale olnud teha iga lavastust kui viimast, keskendudes sellele täielikult ja kompromissitult, on ligi kolmekümnest NO99 senivalminud lavastusest mõned siiski eriti armsad ja teatri arengu seisukohalt silmapaistvad. “Hirvekütt” esietendus 21. oktoobril 2006 ja on üks nendest eriti armsaks saanud lavastustest, mida ei kustutatudki repertuaarist. Lavastus ootas ja tuli nüüd uuesti mängimisele. Seekord suvises teatris, mis on ehitatud põhust.  Teatrikülastajale on tegemist uue ruumikogemusega- keset Tallinnat on ühtäkki must kuup, ajutine hoone, mis kestab vaid viis kuud.

Etendus ise põhineb Michael Cimino 1978. aasta filmil, mis räägib Vietnami sõjas muserdatud meestest enne ja pärast sõda. Kogu tegevuse keskpunktiks on lava, milleks on saepuruga kaetud kast. Fantaasia tõmbab siit kiire paralleeli liivakastiga, milles kujutame tavaliselt mängimas lapsi. Hirvekütis on aga liivakastis täiskasvanud inimesed, kes elavad oma elu vastavalt seal kehtivatele reeglitele ja normidele. Ühelt poolt kehtestades neid ise ja teiselt poolt kohanedes. See mida ise koheselt muuta ei saa, see, mis oli olemas enne Sind, sellega tuleb kohaneda.Lavastus ise tekitas vastakaid, süngeid ja sügavaid emotsioone. Vaataja kuulis ohtrat ropendamist, mis mulle ei mõjunudki niivõrd labasena, kuivõrd konteksti ja ajastut iseloomustavana. Täpselt samamoodi kajastas etendus ka ennasthävitavat elustiili ja sõda – ehedalt ja veenvalt. Näitlejatöö meisterlikkus tegi etenduse jälgimise eriti eluliseks. Tambet Tuisu poolt mängitud Mike jutustas loo jõulise karakteriga mehe teest ja läbielamistest sõjas ning sealt koju naasmisest. Kogu etenduse traagiline lugu ajastust ja inimestest jutustati vaatajatele väga värviküllaselt ja tõetruult.

Lavastuses nägi jõhkrat julmust stseenides, kus mängiti vene ruletti raha peale. Pole vahet kas seda sunniti mehi mängima või tegid nad seda vabatahtlikult, emotsionaalselt on raske endast sellel hetkel tekkivaid emotsioone läbi lasta. Üks lask on see mis võtab, aga ka annab… Minu jaoks joonistus välja mõte: kõik toimub siin ja praegu! Eilne on olnud, homne on mõistatus, aga tänane on kink.

rokhem

Näitlejad kekslemas ja lonkamas efektses tükis ‘Keskööpäike’

Teadmata Linnateatri „Keskööpäikese“ tausta, võiks mõelda, et see etendus on midagi väga moodsat ja kaasaegset, kuid tegelikult on tegemist pea sada aastat vana asjaga.

Eelmise sajandi algus oli murranguline kogu teatrikunstis, st püüti end lahti rebida möödunud sajandite kivistunud arusaamadest ning leida uusi ja teistsuguseid väljendusvahendeid.  Eestis oli teatriuuendajaks  Arthur Valdes, kelle teatrialasest tegevusest ei olnud aastaid midagi teada. Hiljuti, aga tulid arhiivisügavustest esile Valdese visandid 1927. aastal kavandatud teatrieksperimendi kohta, kuid paraku jäi lavastusprotsess sel ajal katki. Nüüd, peaaegu sada aastat hiljem, jõuavadki Valdese moodsad visandid Linnateatri lavale.

„Keskööpäikese“ nägemiseks ja sellest arusaamiseks ei pea olema teatriajaloost huvitatud. Kuigi näiteks oleks hea teada Tšehhovi „Kajaka“ süžeed, kuid saab ka ilma – sel juhul on tegemist lustaka ja humoorika süžeega, millele võib ise tegevuse põhjendused välja mõelda.

Hariv ja kasulik on, et etendus algab videoga, kus teatriajaloolane Lea Tormis tutvustab Eesti teatri uuendusi möödunud sajandi alguses ning  annab lühikese ülevaate ka Arthur Valdese tegemisest. Pärast seda võib juba aimata, mis ees ootab (juhul kui tüki tutvustus vms on jäänud lugemata). Ometigi võib Linnateatri suurepäraseid näitlejaid etenduse esimesel kümnel minutil vaadata kentsakalt laval kargamas, kekslemas, lonkamas, hüppamas, häälitsemas jms ning mõelda positiivse muigega: „Mis asi see on?“. Ajapikku hakkab moodustuma etenduse tervik.

Märkimisväärne on ka kogu näitetrupi kooseksisteerimine ja mängimine. Võib-olla oleme harjunud nägema selliseid tükke NO99-s või mõnes väiksemas „kaasaegses“ projektiteatris ning Linnateatrile pole selline teater harjumuspärane. Kuid Linnateatri suurepärased näitlejad saavad „teistsuguse“ teatriga väga hästi hakkama ning see tundus neile vägagi tavaline. Eriti meeldejääv on Rain Simmuli miimika teise vaatuse filmistseenis või esimeses vaatuses lõbus põrgustseen, kus näitlejad näevad välja nagu väikesed nukitsamehed, kes keset lava ringi kargavad. Etenduse alguses kannavad kõik trupiliikmed musta sooja pesu ning teevad kõiksugu imelikke liigutusi – ei ole just harjumuspärane näha Anne Reemanni või Helene Vannarit sellises kostüümis või rollis, kuid õige pea harjub sellega ning elamus on igati positiivne.

Meeldejääv on ka „Keskööpäikese“ lavakujundus (Ene-Liis Semper, NO99) – minimalistlik, kuid samas silmapaistev. Must ja valge lavakujunduses kui ka näitlejate kostüümides mõjub tabavalt.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et pole ka ime, et Linnateatri „Keskööpäike“ on mitmeid teatriauhindu võitnud (vt Linnateatri  kodulehekülg). Öeldes väga lihtsalt, tegemist on igati toreda ja hea tükiga.

rokhem

Paeluvat Aafrika kaasaegset kunsti ning eksootilist Korea disaini avastades

Olen viibinud Helsingis nüüdseks juba kolm kuud ja minu praktika Soome Euroopa Liikumises hakkab lõpule jõudma. Et aga töö ja muude tegemiste kõrvalt ennast ka natuke kultuuri vallas harida, otsustasin ühe laupäeva vabaks võtta ja minna Helsingi kultuuri avastama.

Hea võimaluse selleks andis Euroopa Noortekaart, mis pakub palju erinevaid soodustusvõimalusi just noortele. Seega külastasin rahvusvahelist Euroopa Noortekaardi kodulehte, kust valisin välja just endale huvipakkuvamad ja logistiliselt sobivamad kohad – sõelale jäid Helsingi disainimuuseum ja Kiasma kaasaegse kunsti muuseum.

Disain oma eriilmeliste tahkudega on mind alati huvitanud, kuid kunst kui selline on pisut võõraks jäänud. Sellest johtuvalt (ning ka suutmatusest valida kahe muuseumi vahel) otsustasin seada sammud linna poole, et oma meeled kunsti jaoks avada. Esimesena külastasin Helsingi kaasaegse kunsti muuseumit Kiasma. Oma sisemiselt arhitektuurilt on Kiasma sarnane Eesti Kunstimuuseumiga – sarnased käärulised teed korruste vahel, sujuv kulglemine erinevate muuseumiosade vahel. Esiti oma piletit lunastades ja vaikselt eksponaatide poole liikudes olin meeldivalt üllatunud. Olin sattunud Aafrika kaasaegse kunsti väljapanekule! Ning mulle meeldis see, mida ma nägin. Tegemist oli Aafrikast pärit erinevate foto- ja disainikunstnikega, kes tutvustasid läbi oma nägemuse Aafrika erinevaid tahkusid – eluolu, inimesi, kultuure, kombeid, keelt jne. Soovitan kõigil, kel huvi tundma õppida Aafrika kaasaegset kunsti läbi erinevate tahkude, näitust külastada, sest see jääb veel avatuks kuni novembrini. Rohkem infot antud näituse kohta saab siit: http://www.kiasma.fi/kiasma_en

Kindlasti soovitan ka külastada Helsingi Disainimuuseumi, kus hetkel on väljapanekus Soome tuntuima disainibrändi Marimekko disaini väljapanek läbi aja. See sisaldab endas nii riide-, rõiva- kui ka tarbeesemete disaini. Samuti on ajaliselt ja kronoloogiliselt kirjeldatud Marimekko brändi kujunemist. Kodumaise disaini kõrval pakkus muuseum näituseks ka Lõuna-Korea tarbedisaini, mis oli huvitav kogemus ja pakkus mulle rohkem huvi kui Marimekko disain. Marimekko tarbedisain on iseenesest huvitav koos brändi kujunemislooga, kuid rõivadisain jättis mind natuke külmaks. Sellest hoolimata soovitan huvilistel minna disaini ise kaema! Lisainfot siit: http://www.designmuseum.fi/main.asp?sid=2

rokhem

Kohvimasin: mida enne ostmist teada tuleks?

Õigesti valmistatud kohvi peetakse üheks maailma parimaks joogiks. Ükski teine jook ei suuda imiteerida kohvi maitset ja lõhna ning kui kohvile ka lisandeid juurde panna, siis võib see isegi kõige tuntumatele magustoitudele konkurentsi pakkuda. Kohvi väärtustuslikkust suurendab ka tõsiasi, et kohv omab ka praktilisi kasutusalusid nagu kosmeetikas ning kohv on inimese kehale kasulik. Me teame, et perfektset kohvi on käsitsi raske teha ning seetõttu eelistatakse kohvimasinatele see töö jätta. Enne kohvimasina ostu tuleks mõned tähtsad asjad meelde jätta:

Kuidas kohvimasinat valida?

Valimine on palju lihtsam, kui sa paarile asjale tähelpanu oskad pöörata. Esitaks tuleb vaadata kohvimasina eesmärki, et kas see tuleb koju, kontorisse või äkki hoopis isegi toitlustusasutusse? Üks põhikriteeriume peaks olema see, mitu tassi kohvi kohvimasin päevas teha suudab. Pea meeles, et mida rohkem tasse päevas sul vaja on, seda võimsama kohvimasina sa ostma pead. Kui kohvimasin hakkab ainult perele ja külalistele kohvi tegema, siis sobib väga hästi madala võimsusega kohvimasin. Kui aga kohvimasin ostetakse kontorisse, kus paljud inimesed kohvi saada tahavad, siis tuleks vaadata võimsaid kohvimasinaid. Aga ära arva, et kohvimasina ostu puhul ainult valmistatavate tassitäite arvu tuleb vaadata. Tuleb vastata küsimusele, kas sulle meeldib tavaline must kohv või kas sulle meeldub seda koos piimaga juua? Kui sa valisid teise variandi, siis vali kohvimasin, mis suudab erinevaid kohvijooke (latte, cappuccino jne) valmistada. Kui kohvimasin pubisse või kontorisse osta, siis tuleb arvestada sellega, et tegu on paljude inimestega ning kõigil neil on ka erinevad soovid. Samuti tuleks arvestada ka kohvimasina disainiga. Moodsad kohvimasinad on väga erineva kuju ja disainiga, nii et on suhteliselt lihtne oma maitsele vastavat kohvimasinat leida. Kui sa otsid kohvimasinat endale koju, siis vali väiksema suurusega kohvimasin, et see mahuks ka väiksemasse kööki.

Mida sa pead kohvimasina hooldamise kohta teadma?

Kui sa plaanid endale koju või kontorisse kohvimasinat osta, siis peaksid ka teadma, kuidas seda hooldada. Muidugi tuleb arvestada ka sellega, et erinevate kohvimasinate hooldamine käib erinevalt. Siin on toodud üldised nõuanded, mis kehtivad iga kohvimasina kohta:

  1. igal kohvimasinal on vee ja kohviubade mahutid ning mõnedel ka vastav paak piima jaoks. Pea meeles, et igasse konteinerisse tohib panna ainult selleks ettenähtud asju;
  2. kohvimasinat või selle juppe puhastades tuleb veenduda, et masin oleks välja lülitatud;
  3. kui sa arvad, et kohvimasina hooldamine on väga keeruline protsess, siis vali kohvimasin, millel on olemas automaatpuhastuse funktsioon;
  4. kasuta kohvimasina puhastamiseks ja hooldamiseks ainult kvaliteetseid puhastusvahendeid;
  5. kui sa kahtlustad riket, siis kutsu spetsialist ning ära hakka mingil juhul kohvimasinat ise parandama.
rokhem

Pudel mikrofoniks ja küsimusi esitama!

Kui peaksin oma kuupikkust Euroopa Vabatahtliku teenistuse (EVS – European Voluntary Service) kogemust ühe lausega kirjeldama, siis jääks kindlasti sõnadest puudu. Usun, et EVS annab sulle täpselt nii palju, kui sa ise oled valmis osa võtma, riskima ja proovima. Isiklikult tunnen, et arenesin kuu aja jooksul päris palju.

Meie ülesandeks oli olla Jazz Etno Funky Festivalil (JEFF) meediaks ja kajastada võimalikel viisidel JEFFi ja kõike, mida festival oluliseks peab. Sattusin sustainable development meeskonda, mille eesmärk oli suurendada teadlikkust loodussäästlikust eluviisist, ökotoodetest ja tervislike eluviiside kohta.

Enne projekti algust ei kujutanud ette, et ühe kuuga võib nii palju õppida ja areneda!

rokhem

Kuidas tekki valida?

Pleed – suurepärane valik hilisesügiseste ja talviste õhtute tarbeks. Võttes arvesse, et meie riigis ei tule puudust karmidest külmadest ja lumistest talvedest ning ilmselt paljudele inimestele ei meeldi ka pikad ja pimedad õhtud, siis mis saaks olla mõnusam, kui sooja teki all kuuma tee joomine ja oma lemmikfilmi vaatamine. Siiski tuleb tõeliselt hea teki valimiseks spetsialistidelt nõu saada. Meie soovitused aitavad sul tekkide mitmekesise valiku hulgast parimat valikut leida.

Kui sa ootad tekilt lisaks soojusele ka tervendavaid omadusi, siis vali villatekk. Villatekk masseerib meeldivalt kogu keha ning ei soodusta higistamist. Need tekid ei vaja ka erihooldust, neid on kerge hooldada ning sobivad seega inimestele, kellel pole tekkide puhastamiseks nii palju aega – näiteks üliõpilastele või neile, kes soovivad teki reisile kaasa võtta. Neid tekke on muide väga kerge pesta – piisab vee ja seebiga pesemisest ning seejärel kuivatamisest.

Kui otsid tekki, mis sind aastaid teeniks, siis vali puuvill või akrüül. Akrüül on kunstlik karv, mis sisaldab 30 protsenti sünteetilisi materjale. Siiski ei tasu tundliku naha korral akrüülist tekke osta. Tuleb arvestada ka sellega, et akrüülist tekid ajavad higistama ning võivad sellega nahka veelgi ärritada. Akrüültekid on väga ilusad ning ka kõige valivamad inimesed leiavad nende seast endale sobiva. Kui akrüültekid võivad tundlikku nahka ärritada, siis puuvillased tekid sobivad ka kõige tundlikuma ja problemaatilisema nahaga inimestele. Puuvillatekid on enamasti akrüültekkidest palju kallimad, aga mõlemad neist peavad kaua vastu.

Kui sa soovid midagi erilist, siis vali elektriline tekk. Need tekid sobivad inimestele, kellele meeldib täpsus ja konkreetsus. Pärast teki ostmist saad valida endale sobiva temperatuuri. Saad endale mugavalt sobiliku temperatuuri valida – vali endale täpselt sobilik hulk soojust. Need tekid pakuvad valikuvabadust – saad erinevate soojustasemete vahel valida. Valikute mitmekesisus – iga päev erinevate temperatuuride vahel valimine tundub väga mugav. Lisaks sellele täidab elektriline tekk kõikide pereliikmete vajadused – iga pereliige saab endale sobiliku temperatuuri valida, see tekk sobib nii vanavanematele kui ka lastele. Kui sa kavatsed endale elektrilise teki osta, siis pead pidama meeles, et neile tavaline pesemine ei sobi, neid tuleb keemilises puhastuses puhastada. Lisaks sellele võivad sellised tekid niiskuse käes (näiteks vihm) kahjustada saada, seega tuleb ettevaatlik olla.

Tekid on heaks kingituseks inimesele, kelle tervis ja heaolu sulle tähtis on. Kvaliteetsest materjalist tekk pole ainult heaks ostuks sulle, vaid see on ka hindamatuks kingiks pereliikmetele või sõpradele.

Lõpetuseks võib lisada, et õigesti valitud ja kõrge kvaliteediga tekk pakub sulle kvaliteetset und, mille ajal keha oma energiavarusid ja funktsioone taastada saab. Kõik viitab ühele tõsiasjale – kvaliteetsese teki ostmine on investeeringut väärt. Kuna tekkide valik on suur, saab endale kerge vaevaga sobiliku teki leida, mis sinu vajadustele kõige paremini vastaks.

rokhem