NO99 Põhuteater: Hirvekütt

Olgugi, et Teater NO99 põhimõtteks on algusest peale olnud teha iga lavastust kui viimast, keskendudes sellele täielikult ja kompromissitult, on ligi kolmekümnest NO99 senivalminud lavastusest mõned siiski eriti armsad ja teatri arengu seisukohalt silmapaistvad. “Hirvekütt” esietendus 21. oktoobril 2006 ja on üks nendest eriti armsaks saanud lavastustest, mida ei kustutatudki repertuaarist. Lavastus ootas ja tuli nüüd uuesti mängimisele. Seekord suvises teatris, mis on ehitatud põhust.  Teatrikülastajale on tegemist uue ruumikogemusega- keset Tallinnat on ühtäkki must kuup, ajutine hoone, mis kestab vaid viis kuud.

Etendus ise põhineb Michael Cimino 1978. aasta filmil, mis räägib Vietnami sõjas muserdatud meestest enne ja pärast sõda. Kogu tegevuse keskpunktiks on lava, milleks on saepuruga kaetud kast. Fantaasia tõmbab siit kiire paralleeli liivakastiga, milles kujutame tavaliselt mängimas lapsi. Hirvekütis on aga liivakastis täiskasvanud inimesed, kes elavad oma elu vastavalt seal kehtivatele reeglitele ja normidele. Ühelt poolt kehtestades neid ise ja teiselt poolt kohanedes. See mida ise koheselt muuta ei saa, see, mis oli olemas enne Sind, sellega tuleb kohaneda.Lavastus ise tekitas vastakaid, süngeid ja sügavaid emotsioone. Vaataja kuulis ohtrat ropendamist, mis mulle ei mõjunudki niivõrd labasena, kuivõrd konteksti ja ajastut iseloomustavana. Täpselt samamoodi kajastas etendus ka ennasthävitavat elustiili ja sõda – ehedalt ja veenvalt. Näitlejatöö meisterlikkus tegi etenduse jälgimise eriti eluliseks. Tambet Tuisu poolt mängitud Mike jutustas loo jõulise karakteriga mehe teest ja läbielamistest sõjas ning sealt koju naasmisest. Kogu etenduse traagiline lugu ajastust ja inimestest jutustati vaatajatele väga värviküllaselt ja tõetruult.

Lavastuses nägi jõhkrat julmust stseenides, kus mängiti vene ruletti raha peale. Pole vahet kas seda sunniti mehi mängima või tegid nad seda vabatahtlikult, emotsionaalselt on raske endast sellel hetkel tekkivaid emotsioone läbi lasta. Üks lask on see mis võtab, aga ka annab… Minu jaoks joonistus välja mõte: kõik toimub siin ja praegu! Eilne on olnud, homne on mõistatus, aga tänane on kink.